Niisiis...jalad värisesid. Eelmine päevik oli vuffel ja meie kalli kamraadi (saagu ta tervis paremaks) ärritamiseks. oli See päev siis. Hommikul kobisime ringi. sunsetis käis isegi Robi vees. Aga laine kukkus kokku järsku. Teades, et laineprognoos on super ja parim sel reisil, läksime parimat koha otsima.....
Big Bay ...üks surfar vees aga parim laine siiani, Haaakgat..tundus vähem lainet kui viimati. Melkbos oli parkla tühi. Kobisime tagasi Haakgati.No bla kus oli laine. Tükk aega ikka mämmutasime kaldal. Lõpuks hakkasime Robiga kokku panema. Mevissen laenas veel teipi ja ei teadnud temagi kus kõik teised prod on. Ühesõnaga vette me läksime 4,2 Manic ja 74 Newwave... väljasõit...tiksudes. Valgetest suutsin kuidagi läbi saada. Väljas ot ringi..ei olnud selgi tuult palju. Hakkasin kalda poole kulgema. Lainet ei olnud vaja ise otsida..lihtsalt avastasin ennast ühe mäe otsast... jalgadesse lõi surina sisse. Tegin oma elu pikima bottomi...ja kui sealt alt ülesse vaatasin, et otsustama hakata kus cutbac teha, tundus nagu istuks viiekordse maja ees ja peaks ruttu viiendal ära käima,nii et maja sulle selga ei kuku. Võtsin kogu julguse ja oma värisevad põlved kokku ja ülesse. Päris pikk sõit oli sinna igatahes. Cutback minu jänesehing aga ei teinudki, kuna see viiekas hakkas otsast vahutama ja muutus vertikaalseks....panin lihtsalt üle lipi laine taha...huhh elus. Kaldale...väike hingeldus ja uuesti vette...seekord 4,7 ga. Kohe kalda eest sain välja..jehuuu...gliss !!! aga õnn oli üürike. Täpselt lainete murdumistsoonis kustus puhang...jäin roikuma lauakesele. Esimene laine murdus õnneks enne mind...lükkas pikali. Kui veest pea tõstsin sain aru miks jänesed shampust ei joo... olin muretsoonis...kolli ees... :S mäletan vaid et hingasin kaks korda vällja ja ühe elu suurima tõmbe sisse...käed laua jalaaasades kramplikult....rull. Keeras koos kamaga ringkeerisesse. Õhu käes avastasin et minu elu esimene RDM masti poolitamine on käes. Pooleks..uskuge või mitte. NO kuidagi ma sain sealt kaldale..ei teagi kuidas. HIljem kaldal bussi oddates ja teiste sõitu kaedes sain veel kahel inimesel kamad kalda shorebreakist päästa. Huvitav et inimesi oli sõitmas vähe.. enamus istus kaldal ja vahest tegi paar triipu. Varsti kogunes poolikute mastide ja rebenenud purjede hunnik kaldal suureks ja kobisime minema. Robi jäi veel vette, kuhu ma talle hiljem järgi tulin. Vot selline päev oli siis TEGELIKULT