No tänase päeva tahaks pigem maha vaikida aga kuna mu värskelt mootorivahetuse (ise tegin!) üleelanud surfimobiili nähti Vääna poole sõitmas, peab mõned read siiski kirja panema. Peale läksin tehnikarannast. Tuul oli side-off ja kohati pigem off kui side. Seega hirmus puhanguline. Lained olid aga väga ilusad. Nagu ka lumelaviin on ilus vaadata kuskilt eemalt.
Ja kiirrongi on ka ilus ja äge vaadata, aga tõkkepuu tagant, mitte väljasurnud autoga keset ülesõidu kohta. Nii ma igaljuhul tundsin tiksudes külg ees vastu vahurulle. Lainetsoonist välja ei saanudki ja iga sissekäimise peale istusin rahulikult rullis nii kaua, kuni jalad jälle põhja ulatusid. Kuidagimoodi ukerdasin siiski peaaegu supelranda välja. Siin oli tuul pisut ühtlasem, kuid mulle osutus 4,2 ja 90L liiga suureks. Surfi nautimisest polnud juttugi, oli selline olelusvõitlus. Hakkasin juba pikka walk of shame ette võtma, kui mingi surfar tuli suht lähedal veest välja. No siis ma mõtlesin teamvosa kleepsudele oma purje peal ja hakkas häbi, mispeale läksin hambad ristis vette tagasi. Issand kui hirmus oli. Aga ka väga ilus ja kuna siin andis tuul purjele tuge, õnnestus ilma sisse kukkumata lainetsoonist välja saada. Sain natuke kõrgust võetud ja kui keegi enam vaateväljas ei olnud, sõitsin kaldale ja lohistasin viimased sada meetrit asju mööda liiva. Kokkuvõttes ei oska öelda mis on minu jaoks hullem, kas täielik onshore, või ülipuhanguline side-side off. Viimane aeg on sõitma õppida.
P.S. Aga nüüd kui õlled ja hea muusika on oma töö teinud, ei tundugi möödunud päev nii hullu ja mõttetuna. Varsti tuleb Penny ka siia ja niikui valgeks läheb sõidame tagasi randa. Loodetavasti on selleks ajaks sideshoreks keeranud.