Aga kui ei lähe kõik hästi ?
Sel aastal siis kummalised tuuled, suvi läbi puhus ja lainetas ja nagu sept kätte jõudis - vaikus.
Lainesõidu EMVd oktoobris teha ei saanudki ja pikendati nov lõpuni- õige ka , sest vees käime ju ikka.
Jackpot päevavalik, mõts maha korraldajate ja iga 5 osaleja ees, kes kohal olid.
Ei saa jätta mainimata Annika vaprust, kes näitas kui palju tal tuhhi sees on , tulles üks meeste võistlusesse, olles võiolla paar korda Ristnas enne sõitnud.
Ja see ei olnud päris tavaline Ristnake Surfiparadiisis.
Ja kui tahaks küsida " Aga kuhu on kadunud Volots..." stiilis, et kuhu on kadunud võistlejad ?
Ei hakkaks seda pikalt maigutama, sest küll on osalustasu kallis, EPL liige olla on kallis, ilm pole soe ja päike on pilve taga.
See selleks, Hiiusurf oma tiimiga - Tom ., Martin jne on elus tõestus, et purjelaud ei ole surnud ja antakse spordile midagi tagasi.
Isegi kui kohale tuleb üle 2 baltiriigi vaid 5, tehakse üritus ära ja lipp on täivardas ! Suur kummardus.
  Olgu nüüd siis päevast.
Ennustus läks täppi ja nii ie pidanudki palju tõmblema - 33,5 Manic ja 75Quad olid kogu päevaks parajad mängkuannid.
Sain tabelis esimese heati kohe Tutanise ja läks kuis läks, see oli üks väga roostes kähm. Viimati sai sõidetud 3 nädalat tagasi ja 3,3 /väike laud polegi sel aastal vette saanud. Teine heat Krisi vastu oli juba tore, väikse quadiga sai suurtes lainetes ikka julgelt jalutada, 12 minutit läks muidugi jube kiirelt ja olin iga kord pauh kohe taga paremal., aga mis ikka see on mu lemmikkoht :*) vabandage kohtunikud, kui pidite silmi västitama mu asjade nägemisega seal.
Krissi võitsin ja varsti oli Kris jälle mul vastas, siis aga kahjuks olid tal külmast käejamad ja sain sellise vaba heati sõita. Mille aga võtsin liiga vabalt.
Kuskil heati keskosas välja minnes silm seletas , et sett tuleb suur sisse. Korra mõtlesin et teeks chickenjibe, aga kuna teadsin, et Kris ilmselt on juba kaldal ja kõrgele polnud veel täna hüpata saanud panin käik sees edasi. Esimene laine võttis natuke hoogu maha, järgmine vaht kustutas kiiruse ja sela ma olin. Sein oli ees, suur ja lai, kõrge ka:) Hetkeks tundus et teeks chickeni, aga arvasin et kui isegi ringi saan, siis eest ära ei kiirenda ja valge võtab mu seljatagant maha miso n kõige hullem.
Püüdsin siis kiirust säilitada ja lootsin et parajalt sideoff tuul hoiab äkki natuke kauem lippi üleval.
TUTKIT.
Viimane loll otsus oli proovida hooga lainesse ja hüpata õle laine , tõugates kamadest. Tegelt oleks pidanud ikka laine alla sukelduma.

Pumm.
Sisse jõudsin hingata aga pool selga kukkuv paug lõi suht õhutuks ja uperpalli. Teadsin et kamad on läinud ja ainuke asi on rahulikuks jääda.
Kuna ma loll ronisin nii lipi lähedale, siis tüi see mind laine ette tagasi ja viis alla. Pime oli. Kaks ringi sai vee all teha ja siis jäi nagu seisma. Sekundeid ei lugenud aga teadsin, et varsti peaks valgeks minema sest vesi liikus. Ujumisliigutusi ei teinud, sest kartsin et raiskan nimodi õhu täitsa ära.
Ikka vaikus. Korra mõtlesin et äkki on silmad kinni ja seestõttu on pime, või et ikka talvine aeg. Miski nagu ei klappinud. Siis tekkis hirm. Jõudsin veel mõelda, et kas tõesti see ongi see ja, et miks ma krdi loll ei käinud ujumas myfitnessis, kuigi seal bassein olemas. Ikka ei midagi.
Nii suur tahtmine oli kasvõi vett hingata aga no vahust oli asi kaugel ja aju ütles, et kui hingad siis on kõik.
Päriselt ? nagu et Ristnas ikkagi ja .... Nüüd peaks ju heledamaks minema ja olgugi et seal vahus ei saa hõreduse tõttu ujuda ülespoole peaks ikkagi olema miskit.
Kurb hakkas.
Rapsisin siis nii viimased liigutused mida suutsin ja seal ma olin. Vee peal. Kõik ju teavad, sesda magusat õhku. Kamale isegi ei tahtnud mõelda, keerasin näo mere poole ja hingasin , sest kartsin et seinasid tuleb veel. Õnneks mitte ja mingi ime läbi märkasin ka kamasid kuskil allatuult, ei kujuta ette kuidas need alles olid.
Kimasin kaldale. Karmid minutid, olla kuskil kohas kus veel ei loobu aga saad aru, et isegi mitte loobudes on se hetk käes.

noh edasi läks kõik juba nagu uuestisündinuna, Tutanis oli järgmine vastane ja käed enam ei värisenud, kui roheline lipp läks ülesse vaatasin stardikella- sellel oli pilt lännu. Sörkisin siis baltikumi parimal sabas, ta lasi kohe esimesest lainest forwardi (no 3 sekki enne signaali, mis tegelikult kirja ei läinudki ja tänu millele võitsin) Sõitsin oma Ristnat, miski polnud enam kole ja õudne, seinad tegid koostööd ja Robi vastu ma ei saanud. Lihtsalt hea oli sõita ja ristna on maru tore sõidad välja ja valid mäe hja sõidad paremale välja.

Super päev, tänud kaasaelajatele ja korraldajatele.

Nukker on muidugi see, et kõigil oli NIII kiire, et väljakuulutatud autasustamine mis pidi toimuma kell 18:00 ja kuhu me siiski kokkulepitult jõudsime kell 17, peale söömist ja peakuivatamist - ootasid meid ees vaid Tom , Martin ja Juhan, lookas laua taga.
oleks ju tahtnud ka muljetada teistega ja tunda mõnu saunast, surfiseltskonnast.... Nukker värk a no ju siis oli vaja just 2 tundi varem kuskil olla kõigil.
Me ie lasknud sel ennast segada ja nautisime seda õhtut oma seltskonnaga edasi.

Aitäh Surfhouse ! Hiiusurf, Miia, Alar, Karin, Kris, Taavi jne

PILDID:
JRee : http://jree.ee/gallery/ristna-28-11-2015/
Hanno Luukas: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.902339969842116.1073741846.144844305591690&type=3