Mul hakkas teisest päris kahju kui kuulsin, et ta eilset tuult ei jõudnudki ära oodata. Aga täna oli vihma asemel päike kuid tuult oli pigem viiesele. Suund onshore, seega midagi eriti head ei olnud oodata. Aga juu seal midagi ikka oli, sest kohal oli vast sada inimest kellel enamusel naeratus näol. Need kes backi oskavad hüpata, neil oli vist päris hea. Ingvar nende seast keda lähemalt nägin, hüppas kõige ilusamini. Penny aga stabiilselt ja näha oli, et veidi parema kursiga maanduks vist enamuse ära. Robi jällegi näitas mulle, et kui oskad siis saab ka sellise jubeda onshore pudru seest naudingut leida. Jube äge oli vaadata, kõigepealt kihutas mulle otse vastu, mõtlesin et tahab otsa sõita. Siis kerkis kõrgele õhku ja kaldus nagu vastu tuult, mõtlesin et teeb backi. Ja siis kui põrutas pabahh!! sellise forwardi. Oijah.
   Mul endal oli rohkem selline spordipäev. Harjutasin paremate päevade jaoks jibe. Vahest hüppasin ja mõne laine leidsin ka kust nati veivata. Paaril korral jätsin cutbacki liiga hiljaks ja sain rongiga sõita. Aga see oli selline lebo. Polnud rullil jõudu ega midagi. Üldse hakkab tekkima selline mulje, et need vanad head Vääna päevad, kus laine oli 4 meetrit kõrge ja liinid jooksid pangast kuni alumise ranna kivideni välja, olid vist unes.
  Kokkuvõtteks võib öelda, et vesi ja õhk on oktoobri kohta ikka päris soojad ja ehki mingeid erilisi emotsioone täna ei olnud, tore oli ikkagi. Seda, et tore oli ütles küll Taavi ja pärast järelemõtlemist pean temaga nõustuma.