Hakkab juba veidi närvidele käima, et Penny järjekindlalt leiab Väänast ainult negatiivset. Samas kui ta enda jutt Ristna kohta on selgelt suurem kui piltidelt paistab;)
Siiski minul ja paljudel teistel oli täna Väänas suurepärane päev. Mitte küll eepiline nagu lootus oli aga igal juhul väga hea.
Kuna kõik ei saa kogu aeg surfata ja keegi peab Eesti majanduse jälle glissi pumpama, jõudsin mere äärde mõnevõrra hilja. Penny soovitusel panin 5,6e, mis küll üle aga hiljem alumisest rannast koju tiksudest jälle suureks abiks oli.
Laine oli peaaegu nagu vanasti. Kõrgust suurematel mürakatel vast 3 meetrit. Lainevahe oli olemas ja viimase aja kohta suhteliselt sile. Ka nurk tuule ja laine vahel polnud just paha. Aga siiski laineliinid kukkusid enamasti peale esimest cutbacki vahumölluks kokku. Seetõttu jäi midagi ikkagi hinge kriipima ja emotsioonid ei pääsenud nii voolama kui mõnel tegelasel eelmisel päeval Ristnas.
Kuuldavasti oli hommiku poole ka liinid puhtamad ja pikemad olnud nii, et veivati murdetsooni algusest kaldale välja. Mul õhtul oli aga jälle see lõbu, et päike oli juba madalal ja laine eest läbi sõites läks kohati hämaraks. Just nagu vanasti kui sarnastes situatsioonides läks suisa pimedaks ja vahest ei näinud üldse midagi kui lift su keldrikorrusele viis...
Aga viimaste aastatega on selliseid kolle harva olnud, nii et aukartus kipub kaduma. Seetõttu sai ka enda kohta päris suuri laineid valitud veivamiseks kui seda ühe-kahe cutbacki teemat muidugi veivamiseks võib nimetada. Ja ainult ühel korral karistati see uljus ära aga lohisemine valge pudru sees polnud pikk ega viinud alla.
Hüppamine oli ülepurjestuse tõttu siiski veidi kontrolli alt väljas. Paar kõrgemat tabletopi ikka tuli kuna pärast asja sooritamist sain lolli näoga vaadata, et maandumist esialgu veel ei paista. Ja kui ta lõpuks tuli siis täiega flätti. Kamad ja ise jäin terveks, mida ei saa öelda mõnede kaasvõitlejate kohta. Tõnu tegi vanale vigastusele liiga ja kellelgi läks lausa jalaluu. Ka jututoas oli hiljem kuulda justkui etteheiteid, et ei märgatud abivajajat. Ise olen küll alati läinud uurima kui kedagi pikemalt vees näen, et kasvõi moraalseks toeks olla. Olen ise istunud niimoodi talvel vees samal ajal kui sõbrad rõõmsalt eemal glissavad ja ühel teisel korral olen istunud vees kui kitesurfar tuleb juurde uurima kas kõik on korras.
Kitesurfaritest oli täna üldse selge rõõm. Need vähesed kes seal peal käisid olid kõik vist asjatundjad ja üks koguni juhatas mulle hea suure laine kätte, mis seljataga murduma hakkas. Tänan ja kummardan.
Kokkuvõtvalt võib öelda et päev nagu muiste. Kõike oli. Lainel sõitu, hüppamist. Päikest ja päikesevarjutust rullis. Läbi rulli välja tiksumist. Ainult häbikõnnak jäi tegemata ehki lootust oli. Aga teada on, et Vääna liigset ülbust ja uljust ei jäta karistamatta.