Tööinimese rõõm oli mul. Vahtisin kuidas tuulenäidukid hakkasid aina liikuma ja tööviljakus langema. Kella 20 ni tööl ja siis kimasin koju...
Kuna nüüd on kodu mere ääres, rigasin kamad kokku maja ees, shortsid jalga ja t särk seljast ära. Kamad peakohale ja läbi kõrkjatee merele. Sündmuspaik oli Kakumäe laht.
Ja imede ime, tuul ei olnudki ära kustunud vaid puhus nagu torust, üle tabasalu panga. Üksi ma seal siis hullasin, kalda ette tekkisid ilusad sideshore kursiga rambid, millest sai erinevaid hüppekesi karata. Ei mäletagi ammu seda ainult shortsi tunnet, eriti veel õhtul üheksa ajal.
Ja kui koduaknast tuli valget toiduvalmistamise suitsu, nagu oleks paavst surnud,
loojus päike ja mina kobisin kaldale, kokku 1,5 tundi 6,4 Echo ja Skate 102...ja shortsid :):):)