Kui me Tigega Tartukülla jõudsime, olid gurmaanid juba laua taga.
Kui mina kell 23:30 magama läksin, ei teadnud ma veel, et iga 15 min tagune teade " Penny sinu heat algab" allkorruselt hoiab mind üleval kella kolmeni öösel, kuni allkorrusel "peakohtuniku" stardikell tühjaks sai.
Hommikul oli siiki hea värkse olla ja esimese ehmatuse, et olen esimeses heatis suutsin ka hetkega lasta ära parandada
Niisiis kronoloogiliselt - esimene heat mina Barabanov ja Piirla (sorri kui neid kord ees kord perenimesid kasutan)
Kui kollane oli juba üleval, jooksin alles vee poole, polnud hullu, sest kui ma pea veealt välja pistsin peale esimesepaarikümnemeetrikatapulti, oli kõige kaugemal kaldast
Ega seal midagi muud juhtunudki, front, bäkk ja paremal sõites isegi kui kaldalt tundus et laineid väga pole, on alati lihtne midagi leida.
Järgmine heat suursõber Kaasiku vastu. Arvestus siis 2 hüpet (võib olla ka sama hüpe) ja 2 paremat lainet.
Ernoga läks eriti lihtsalt, sets kuna ta pole viitsinud meiega Ristnas käiia siis ega Pirtal seda head tunnet suure kolaga ilmselt ei saa. Erno heat oli ka ainuke kus esimesel halsil tuli kohe bäkk ja kolmandal puhas ühekäeline sama asi, ilmatrapetsivabastuseta:)
Peale neid kahte ländingut oli pingevaba lihtsalt väljaminnes lainet silmata ja sõita.
Kuna Robi tublipoiss kohe esimeses heatis sõber Tutanise välja lõkkas tabelist, olingi plussi finaalis koos Robiga. Nagu ma juba eelmises heatsi aimasin, nüüd tagurpidirolliga niilihtsalt ei läinud, kuskil heati lõpupoole siiski tuli päris puhas "kork" see minu lemmik.
Kuigi nägin Robit viimastel minutitel isuga närviliselt väljakimamas, siis arvasin et tal hüpped tegemata, tegelikus aga, et tegi korraliku bäkki, kõrge ja hõiskeidkorraldava.
Olin kaotanud. Nutsin metsas natuke ja vahetasin riided, sest järgmise heatini oli aega.
Jalakand oli lõhki. Õudne. Rohkem nagu meeles polegi, Erno oleks napilt ka Tutanisest jagu saanud, aga läks nii. Lätisõber harjus sideshorega aga niivõrd, et finaali ja superfinaali tegi ta ikka korralkke asju, minu heatis ma ei hoomanud tema hüppeid.
Hiljem selgus miks - ma vaatasin ringi esimesel korrusel ja tema tegeles asjadega teisel.
Kokku siis kolmas koht, eesti MV 2. Tönud osalejatele, korraldajatele ja lohetajatega on ka lahe koos võistelda - ei mingit probleemi.
Ainuke piinlik hetk oli, kui lätisõbrad esimese asjana võistlusele tulles küsisid, et "..te ju võitlesite nende 4E tuulikute vastu ja nüüd on kogu plats neid reklaame ja telke täis...." ei osanud ma muud kosta kui õlgu kehitada ja tõdeda " et lohetajatele ilmselt raha ei haise ja mingid põhimõttelised asjad ei koti.."
Kalanas oli lahe aftekas, koos sauna ja meres ujumisega.