Kuigi prognoos oli vaid 4 bft-i otsustasime Tigega Vääna kasuks ja õieti tegime! Randa jõudes oli näha, et tuleb suured kamad võtta, päike, laine oli olemas, aga mitte just kõige suurem.
Kell kaksteist olin vees. Kaldalt tehtud hinnang lainete kohta oli ekslik, leidus ilusaid rampe ja wave sai ka korralikut sõita. Kuigi olin kuuese ja 112L skatega hakkasin igaks juhuks juba forwardit
harjutama. Praktiliselt iga triibu jooksul otsisin mingi vähegi hüpatava laine. Kuna aga oli natuke onshore siis kalda ees lainetest ei leidnud kohta, kuna õppida tundub mulle lihtsam kõvasti allatuult hüpates. Volots oli ka juba vees ja näitas mulle vead kätte, mida teen valesti. Kõik maandumised olid maandumisega veestardiasendisse.
Kella kolme ajal oli keeranud edelasse ja tugevnenud, seega- jeee Uus Goya ja 5,7. Nüüd läks elu põnevaks. Juba esimesel triibul lasin natuke alla, mõlemad käed võimalikult taha hüppasin ilusast lainekesest ja vaatasin clew-d, lasin esimese käe sirgeks ja tuli... Maandudes tahtsin selga vette lasta, et veestarti teha, aga selleks ei olnud vajadust, kuna puri vedas mind kohe edasi. Jipiiiiiii. Goyaga oli see kuidagi eriti lihtne. Sõitsin kalda lähedale, õpetaja Volots viipas mind enda juurde, no mida ma siis jälle valesti tegin? Tõsise näoga ütles ühe slaavikeelse sõna mu forwardi kohta- "Otlitzno" Sain nüüd aru, et päevläbi prõmmimist ja vahest mõnusaid seljale kukkumisi oli ennast ära tasunud.
Siis monteeriti mulle väike helmetcam pea külge ja kaamera seljakotti, ning läks veepealseks filmimiseks. Oleksin pidanud suurema laua võtma, sest seljakotiraskusega kippusin vahest glissist välja kukkuma. Erki, Tõnu ja volots olid justkui teisest puust, kaamera ees hakkasid lendama loopid, Backid, cheesrollid, jeesuskristid jne. Kahjuks oli kaamera nurk natuke vale (mitte minu pea) ja kõik ei jäänud peale. Kell kuus lõpetasime. Vosa peakorteris vaatasime ka filmitud materjali üle. Raske oli autoga sõita ja öösel magada - selg valutas.
Pilte sellest päevast: Helmetcam