Kuna mu surfimobiil meenutab rohkem ratastel prügikasti, siis ekspluateerisin terve suve jooksul oma sõpru. Seekord olime Bogdaniga Haapsalu maanteed mööda kihutamas. Jõudes Rohukülla avanes meeldiv pilt glissavate purjelaudurite näol. Mina aga asusin Bogdani veenma, et Topus on ilmselt palju parem.
Kahjuks ta jäigi mind uskuma, mistõttu leidsime end varsti Topus vaatamas kuidas Vabastiil purje keerutab. Kaua me seda muidugi ei vahtinud, vaid kimasime tagasi Rohukülla. Tund aega tuult oli aga kadunud. Glissi ikkagi suutsime pumbata. Poole ajast aga tiksusime. Avastasin, et mina lähen glissi kergemini, kui Bogdan, kuid kui tema juba käima saab, siis kimab minust mööda. Kuna mulle muud huvitavat pähe ei tulnud, siis harjutasin iga triibu lõpus pauti, ehk pedetacki nagu me seda vanasti nimetasime. Bogdan aga, Virgo õpipoisina, sõitis pikka triipu. Ühel sellisel triibul kustus tuul aga sootuks ja vaene mees jäi keset laevateed. Harilaiu kapten lasi talle TUUT, TUUT ja pööras kursilt kõrvale! Pärast sõitu läksime ka Surfilaagrist läbi, võsasurfaritele kohaselt läbi metsa. Oli tore.