Penny küsis, et kuidas Ristnas oli. Ma panen vastuse igaks juhuks siia ka.

Jou! Tead, väga mõnus oli sõita.
Tõeliselt mõnus! Sul, ma saan aru, paistab koridori lõpus Aafrika
päike, aga siitpoolt vaadates on järgmine lainepäev üsna tumedas
tulevikus. Aga tegelikult ka, ilma igasuguste mööndusteta - väga hea
oli sõita. Alguses võttis mul veidi aega, et sinna paremale, suurte
lainete juurde veivama minna. Aga Margus sattus aina sinna ja lõpuks
lõin ma ka käega. Ühe cutback-i sain ühe suure ja järsu laine päris
ülevalt ja sellise, et olgugi, et ma vist kordagi päris õhus ei olnud,
oli tunne nagu Cabo Verde aerialiga... ja siis see pääsemise eufooria,
kui müriseva laine ees uuesti kõrgust kogudes tagasi Hiiumaa parima
tasuta parkla poole kihutasin - sõnulseletamatu õnnetunne.

Paap on ristnasse lainepoi üles sättinud : ) Tegelikult on see kusagilt
lahtipääsenud meremärk, mis nüüd Ristnas istub. Kuid arvata on, et
mitte kuigi kauaks. Laupäeval oli see veel märksa kaugemal. Tänaseks
oli poi kaldale lähemale tulnud ja tundus, et liikus vaikselt
paremale ära. Kuna me sõitsime ainult kahekesi, siis oli sellest poist
palju abi. Kuidagi turvalisem tunne oli merel olla : ) Ja kui ka poi
juures hakkasid kohutavad kollid murduma, siis oli selge, et laine
kasvab.

See ristnaskäik - kauaks kauaks meelde jääb.

Oi kui mõnus oli esmaspäeva hommikul Hiiumaal ärgata, veenduda et päike paistab ja tuul endiselt puhub, siis hommikust süüa ja... uuesti magama kobida. Kui lõpuks randa jõudsin oli tuul juba Ristna jaoks liiga läänest. Lehvitasin lainetele ja sättisin end rahulikult kella poole ühesele Vääna praamile : )

Pooleteise tiiru kaupa loopi hüpata ei ole kuigi tark tegu. Kaks korda järjest 5 minuti jooksul hüppasin poolteist tiiru. Kokku tuli siis nagu triple-loop Esimesel korral julgesin kinni hoida ja maandusin "õige pehmelt" otse purjesse. Teisel korral hakkas keerlemine jubeda hooga ja ausalt üteldes oli päris hirmus olla. Laua viskasin jalast ära, aga nagu Kris pealt nägi, hoidsin poomist endiselt kinni ja maandusin kamade peale. Luud-kondid jäid õnneks terveks, aga vasaku jala peale praegu enam astuda ei saa. Hetkeks ma isegi pettusin, et jalga kipsi ei pandud, sest minu ettekujutuse järgi on kipsis vasaku jalaga ikkagi palju parem sidurit vajutada, kui paremaga. Kusjuures Ford Ka-l on peaaegu et automaatkäigukast - käike saab üles ja alla vahetada ka ilma sidurita. Ainult esimese käiguga on väike probleem... siis tuleb käega gaasi anda.

Tõeliselt ilusad lained olid vahepeal. Ja jällegi sain terve päeva sõita 3,7 ruuduse imepurjega... Ei mingit mitme erineva purje rigamise vaeva. Eriti suur aitäh Paabule külma kompressi eest.

Teisipäeval oli parema halsi Ristna, lained suured ja tavapärasel ristna-kambal meel rõõmus. Juba siis teadsime, et reedel tuleme tagasi "koju" ja tegime suuri plaane. Oi kui hea on vahel planeeritud elu elada : )

Ja reedel oligi kõik nagu muinasjutus. See, millest Ingvar oma eelmises päevikus kirjutas, osutus nüüd oi kui õigeks. Nimelt... kui tundub, et õige puri võiks olla 4,2 või isegi 4,7, siis kõige parem on ikkagi 3,7. Terve päev 3,7-ga Sain paar nii head lainesõitu, et pisar tuli silma. Filmilindile need muidugi ei jäänud... küll aga mälestustesse. Ja siis täitus veel üks mu ammune unistus. Ühe laine all koos kamadega kalda poole tuhisedes sain ometi kätte need "paar-kolm sekundit, mis tunduvad igavikuna". Ja purilauatamis-terminoloogia fännidel tasub kõrva taha panna inglisekeelne termin: "tape-box". See on nagu "us-box", aga uime mitte ei kruvita laua külge vaid pannakse natuke halli kleepsu uime ja uimekaevu vahele. Ristna kivide vahele sobib tape-box hoopis paremini - ei mingit uimede ja kruvide raiskamist ning seonduvat peavalu.

4.7 ja 69 liitrit ja see ongi nüüd mu lemmikkomplekt. Nii hea kamaga on oht isegi lainesõit käppa saada. Igatahes soovitan soojalt - ostke pisikesi veivikaid, sest nendega on uskumatult mõnus sõita.

Hüppasin täna oma elu esimese forwardi nii, et jäin kenasti püsti. Maandumine oli muidugi üllatus nagu ikka, kuid selle vahega, et varem olen ikka seal üleval hambad risti pannud ja valmistunud selliseks pool-seljakaks. Seekord keeras aga miskipärast täpselt parasjagu. Aru ei saanud muidugi ikka mitte midagi ja arvata on, et nüüd hakkavad need ülekeeramised tulema.

Tänu laupäevasele ettevalmistumisele tuli ka väga vahva laine

Ja koerad olid kohal ja Tige ka ja kõigi näod paistsid üsna rahulolevad nagu edelatuulega kombeks.

Kes oleks seda osanud arvata, et purilauatamine jälle nii palju rõõmu teeb nagu täna Ristnas. Sõitsime seitsmekesi (Robi, Penny, Tony, Alar, Erno, Andres Barabanov, ma) ja enamasti kõik 4.7-tega, mis oli just see "õige magus". Ilusaid laineliine oli igal pool, igal ajal ja sõita oli seetõttu ülilihtne. Päike tuli välja küll alles hiljem Kärdlas "teisel korrusel" vanu videosid vaadates ja no Erno jutud Baltikumi vabastamise nimelistest purilauavõistlustest 90-ndate aastate alguses olid marud.

ja head uut aastat teile ")

Mulle meeldib see vee äärde sõitmise tunne. Mitte, et see päris üle kõige oleks, sest enamasti on minemine üsna üksildane. Aga mõtlen, et vahet tõesti pole, kas läheneda sisse lülitatud pesumasinaga Väänale või Ristnale või hoopis nibin-nabin tuulega Saadjärvele - emotsioon on ikka umbes sama. Oskate ju küll ette kujutada kutsikat, kes veidi juba jookseb ja on nii rõõmus, et keha peaaegu et ei paindu seda kõike väljendama. Purilauatama minemisega on mu meelest täpselt sama lugu.

Tänase päeva saldo siis:
+ Alar laenas oma kama ja kustuvale tuulele vaatamata sain paari puhangu ajal isegi glissi
+ esimese paudi ajal märkasin, et ülestõmbamisotsa ei olegi ja pidin seepeale peaaegu sisse käima, aga ei käinud

- Tartu lähistelt Saadjärve äärde minekuks (ca 20 km) kulus kõigest kaks ja pool tundi mõõduka tempoga autosõitu, millest iga viimane kui minut oli muidugi väga nauditav
- telefoni unustasin taskusse ja seepärast helistada mulle nüüd mõnda aega ei maksa
- see poolik heaveinipudel, mille najale kõik õhtuplaanid üles olid ehitatud, oli jõudnud vahepeal kergelt äädikaks minna

Et siis korras päev jälle ")

Hulk pilte minemisest ja kohale jõudmisest ja teate - päike tõesti käibki lihtsalt ringi ja ei mingit ööd sealmail. Valgust kallatakse ka ülevalt otse ämbriga ja muide, selle imefotokaga saab nüüd minna otsemaid Ristna lainetesse, sest vett ta ei karda.

... Kambodžast, Laosest ja Taist