ja kõik olid nii osavad, et kordagi sisse ei kukkunud. Alles siis kui otsustasime ära minna ja viimase triibu teha, sulgus kahemeetrine toru me ümber..      Meenutustega pea tänapäeva  jõudes aga kangastuvad kaks viimast wave võistlust. Oh seda adrenaliini, mis paneb kolme meetri kõrgusel õhus unustama gravitatsiooni ja all rahulikult ootavad graniidist jääaja jäänukid! Ja need rummijoomised septembrikuise tähistaeva all. Ohh.       Ja seekord pidi kohtunikeks tulema veel Lais ja Martti! Nende pärast olen valmis võistlusi pidama kasvõi Abja-Paluojal, Ristnast rääkimata.      Seekord jõudsime kohale kell pool kaks  hiljaõhtul, kusjuures keegi ennast üle ei tõmmanudki! Hommikul, niikui Penny käest oma uhke uue laua kätte sain, läksin kohe peale. Ega palju aega polnud, sest võistlus oli kohe kohe algamas. Siiski jõudsin teha kaks ja pool forwardi katset, veivata paarist lainest ja kõvasti triipu teha. Oli nii hea ja lihtne sõita, et isegi need kuradi kivid ei ärritanud eriti.          Ja hakkaski jälle pihta. Kahjuks lainet vist niipalju ei olnud, et esimene ring kästi hinnata puhast freestyle. Kahetsusega pean märkima, et zhürii liikmete ära ostmise katseid peaaegu polnudki. Ainsana peab kiitma Alarit, kes mulle oma kokkupandava diivani istumise alla andis. Mõni ime ka siis, et ta Pennyle ühes heatis ära pani!      Ega ma konkreetsetest heatidest erilisi üksikasju mäleta, ehki olin esimesel päeval purukaine. Rohkem on meelde jäänud üldmulje. Mis siis tehti? Erno tegi eriti ilusaid tabletoppe, killerforwardeid ja backe. Volts oma tavalisi asju, ainult, et oli märgata, et ta on viimasel ajal liiga palju maja ehitamisele keskendunud ja surfamise unarusse jätnud. Ehk ta oli enda kohta väga ebastabiilne. Siiski tundus mulle, et ta proovis paar korda ka crasy pete, mida minu meelest pole varem Eestis võistlustel katsetatud. Ja  ainsa heati sees  sooritatud backloopi tegi ka tema.  No ja Kris tegi  oma leivakaid forwardeid. Ja muidugi igast asendist. Olid nii mõnedki päris lähedal fruitloopi katsed. Penny, va ahv, tegi nagu Voltski kõiki oma asju ning samasuguse ebakindkusega. Aga vürtsi oli tal rohkem. Uimeraginat oli päris tihti kuulda kui spocke keerati 540 kraadi ja ühe käega kohtunike nina all. Aga kui oleks antud välja best trick auhind, siis ma oleks hääletanud Penny ühekäelise/jalalise forwardi poolt. Ütleme nii, et päris kõrgelt tehtud ja veestarti maandutud. Alarist ma juba rääksin seoses mööbliga, kuid ka veepeal saatis ta nii mõndagi korda. Tegi kordamööda päris forwardeid ja siis cheeserolle, mille Volts siiski  hiljem singirullideks kvalifitseeris. Ja teine Alar, ehk Vetik tegi täitsa uskumatu backi katse, kahjuks küll peale võistluse lõppu.      Robi. Oli omaette klass sooritatud trikkide kindluses. Ja need shaka katsed olid päris paljulubavad.      Aga.. Kõige ägedamad olid siiski Juss, Inga ja Tony!   Võistlusadrenaliin oli nii suur, et Juss tegi esimesel päeval heatis paar katapulti meenutavad forwardi katset. Aga alles pärast võistlust sai ta õige hoo sisse. Ühe triibu jooksul lugesin mina kolm kuni neli f-asja kokku, millest kõva kolmandik olid jalgadele maandutud. Järgmisel päeval tegi ta juba killereid. Tubli Juss! Vulcani tegid sa kahe päevaga, forwardi niisamuti! Kas nüüd lõpuks lähevad formula kamad müüki!?       Tony tegi ka forwardeid ja mõni oli päris killer ja üks oli ühe jalaga! Tony võitis ka ühe heati. Ingvaril nii ei vedanud, sest sattus ikka ja jälle tugevate vastastega kokku. Sellegi poolest oli tema seekord minu meelest Tonyst parem. Palju ei puudunud, et Inga oleks ühes heatis Voltsile ära pannud! Arvan, et järgmisel aastal hakkab tiimPOOSAS kõvasti lammutama ja vanad peerud peavad end tõsiselt kokkuvõtma.

Vaata videot 49 MB