Lokoneegrite - Jaan ja Taavi on nende nimed, veenmiseks pidin ikka vaeva nägema.
Vesi ei ole nende sõber, pigem ikka töö ja rattasõit - tõelised eestimaalased.
Sinna randa on mingi ala 100 km ja kuna täna tuul oli kõva juba ennustuses, siis tuleb minna põhjapoole, tuulest ette.
Ja oo halleluujah, nagu siin tv-s iga pühap Gospel Classic tv saates hüütakse - mida laineliini.
Ja.. no mida veetemperatuuri. Vette kõndides oma natsa ülepõlvekalipsoga kuulsin rannast nerupahvakuid... arvasin et naeravad Taavi kiivrit.
No ja oli külm ja olid liinid, nagu peabki olema, ei mingit Sunloteriiat.
Jah vesi kolm kraadi külmem kui Sunloteriias, aga no loogiline kõik.
Merele, vahest tiksudes kuna olime Kapplinnast kaasa võtnud vaid väiksed kolad, sest seal puhus selline 3,0 ilm.
Mina siis 4,2 ja 75, Taavi 3,7 ja 78 ja Jaani 3,6ja 74TabouQuad.
Rulli ja sulli, no küll see oli magus...ja valus, sest vesi oli ala 10C.
Liinidemäng oli ikka nii nauditav, kuigi meil olid teiste spradfurstide arvates väiksed purjed ( saksakunnid olid 5,3-4,7)
Oiii kui pauk siis linnas oleme siin tagasi.
Kohalesõit ala tund, allatuult.