Nii me siis neljapäeva hommikul Ristnasse laekusime, ütles
Robi merd juba eemalt vaadates: “…et 3,5 ruudune tundub olevat juba
iseenesestmõistetav.” 10.45 “summdi” sisse, kurss veel SW ja laine veel
nooruke. Tunnike saime kimatud, kui kurivaim hakkas juba vaikselt puhangutega
kjeerama W-sti, laine kasvas samal ajal juba poolde masti ja üksikute settidena
veelgi kõrgemad. Waveride muutus väänalikuks, kuid veel talutava nurga alt, aga
hüpped ei sujunud mul kuigi hästi, nagu ikka side-on-on-shore tingimustes,
pillub lohakalt. Ei suuda korralikult lainele pihta saada. Ühesõnaga, keeras
liiga vara, nii nagu hirlam oli hoiatanud ja windguru pani pange õrnalt. Tuul
muutus kah ebaühtlasemaks ja kl 14.00-ks oli minu isu läbi. Filmisin veel Robit
pisut ja lõpetasime päeva varakult. Õhtuse praamiga laekus veel Mart meile
kampa, et reedesele magusamale päevale supporti lisada.
Reede. Hommikul kiiret polnud, uimerdasime ja sõime, proogen
lubas torud lõunast alles täiesti avada ja lainetippu kah. Kuid siis tekis
plaan 16.30-se praamiga mandrile sebida, …ja kl 12 panime Ristnasse leekima.
Kohale saabudes rigasin Icon 3,7m2, mis tundus vähe reaalsem, kui pehme 3,5
Ezzy, sest pilt oli tegelt vägagi tagasihoidlik. Mart väntas isegi 4,2se Iconi,
kuid kui ma esimese triibuga täiega minema pühkisin, saime aru, et peagi läheb taas mölluks. Tulin
vahepeal välja ja rigasin isegi 3,5-se ülesse, kuid tuul oli koguaeg nii
heitlik ja sel hetkel, kui tahtsin väiksema purjega sisse sumada, jäid merel
kõik seisma ja tiksusid suurte lainekollide vahel. Mis seal ikka, 3,7 tagasi ja
kohe peagi jälle ower, ja aina owerimaks läks. Sülitasin jälle pihku ja panime
Robiga kolinal üle ettenähtud praamiaja. Mart suutis end ikka pidurdada ja
lipsas 16.30-sega minema.
Ohh, jah, …pärast 3,5 tundi muhedat munemist ja piltide-video
vaatamist Heltermaa sadamas. Kõik kaasmunejad olid ääretult rahul ja prisked
rummikoksid käisid juba siin-seal ringi. Vägev sügis ja veel vägevam Ristna!
Ole sa tänatud, “Kodukoht”!