No läksime. Katja võttis vastu või on ta Katia... heal lapsel mitu nime.
Teisip olin 3,7-ga ja oma uue ilusaelaguSurfhouse Fanatic Quad 72 ga !
Oi oli hea sett.... lihtsalt nauding ja vahepeal hakkasid hambad valutama sellest tugeva tuulega naeratamisest.
Quadist siis niipalju, et kõik on hea hetkel, kaal super, keerab nagu ime ja ei plõksi. Ei plõksi sesmõttes, et
kui on ikka suur laine või chopine laine siis on liimituna lausa veepinnal ja ei ole karta, et hakkab loopima.
Suurel lainel mis ei ole veel kujuga saab veivata, mis ei ole minu puhul tavaline, ei teagi kas need 4 uime või
ahtri ja kogu laua kuju, aga käik on sees koguaeg ja ei ole seisma jäämistunnet.
Kõige magusam asja juures on see naagugu ämblik laineseina küljes liikumine selle magusa lipi poole...ja
kontroll ei kao...nagu liimitud - veelkord.
Vahepeal sai päris kõrgele, kuigi bäkki maanudmisprotsent on täiesti metsas. Ei teagi kas sellest, et nii vähe
on sõita saanud või sellest, et kõrgust taga ajades kaob maanudmise üle kontroll.. ei tea. Paar kõrget tuli ja
natuke peale neid ühekäeomasid mida on lihtsam maanudda, kuna neid lihtsalt kõrgelt ei julge teha
Lohevõistlus oli samal päeval ja õhtul "OO ELAGU ALAR" juures oli mõnud suripere koos - võiböelda ilmselt
et seal leidus nii " karvaseid kui sulelisi " ehk teiba ja kilekotimehed tegid kordamööda süüa ja segasid
kordamööda jooke.
Kolmap kui pauk tuli lõpuks kohale, ma vette ei läinud
Piisavalt münus oli see eilne päev ja Kaasiku buss,
kus sai PWA livet vaadata ja imestada kui osavad ja tugevad ikka prod on. Meie omadest hoidsid siiski Alar,
Taavi, Madis ja Kris lippu kõrgel ja käisid vees ära. Tublid.
Ei teaha pikka juttu kirjutada, ise ma ei jaksa selliseid lugeda. Lõpetuseks, et Neljap sain Väänas ka paar
tundi vees olla 87 Fanatic Quadi ja 5,3 ga ja oi ma olen nüüd quadiarmastaja