Jõudsime Väänasse otse Ristna praamilt,vaim väsind ja sõidusoov suht nigel.Kuid ilm ilus,päike paistis ja rahvast omajagu.Vette olid juba jõudnud mõned ristnakad,Erno,Tony,Taavi,...ühesõnaga otsustasime siis ikka kah Tõnni ja Marguskaga peale minnna,kuna pilt oli peris paljulubav,vaatamata kohati ulpivatele ja rullis keerlevatele surfaritele,tundus laine mega olevat.Tuul puhanguline,väga puhanguline,vist WSW mingi 5-15m/s,kuid mingi päästev tuulepiir oli siiski olemas,alates millest tõmbas ikka täiega.4,7 oli kohati üle,aga tegelt jumaltänatud et oli! Sellist võimast laineliinide olemasolu ma juba ammu ei mäleta,et oleks Väänas näinud.Sealt andis ikka üles kütta ja kui veel paras puhang sind juhtus saatma,siis õhulend võttis mõnust ulguma. Sõitsin seal ligi 3h ja iga hetk käis peas läbi mõte,et miks neid selllliseid päevi niii vähe peab olema,nagu mingi õrritamine. Super lained,niruke tuul,kuid see peabki distsiplineerima pidevalt glissava laiskuse. Lõpuks kui välja tulin,tulid minu juurde mingid kaks venekeelt rääkivat kitesurfarit ja küsisid; ...et kas ma olen Tallinnast,kas ma olen väga noor?...et nemad olid ka kunagi "mingid" purjelaudurid,aga sellist waveraidi nad polnud veel kunagi oma silmaga näinud...!? ...Nojah,mahh! Natuke isegi hale hakkas neist,aga las nad olgu,igaühele oma saunatagune ja meri armastab julgeid ja neid ,kes ka merd vastu armastavad. Siis võtab ka laine sind omaks! Aitehh Väänale,et ta ikka ennast ka huvitavaks teeb vahest!