Väsimus on nii suur, et isegi õlut ei jaksa juua. Eriti. Siiski tekkinud piimhape lihastes on vaja lagundada ja Õ vitamiin koos saunaga sobib selleks väga hästi.
Poolest päevast saati puhus igal pool ja ka kõik mõõdikud näitasid ilusaid numbreid. Seetõttu ei uskunud ma ka Erki juttu, kes seletas midagi suurte asjadega piiripeal glissimisest Väänas. Harku järvel oli samal ajal igaljuhul neljase pauk. Aga pangale jõudes avanes kohutav reaalsus. Ei olnud enam isegi suurte asjade ilma. Aga kuna jooma hakata oli siiski liiga vara, läksin oma suurte asjadega peale. Kohati sai puhangute ajal glissi pumbatud kuid suure osa ajast tuli tiksuda. Imestasin väga Arbo visadust, kes 10 liitrit väiksema lauaga ootas ja lootis seal midagi. Ette rutates ütlen, et jõudiski oma tuule ära oodata, tegi minu silme all chopist forwardi ja ütles et, nüüd võib jooma minna.
Ja tõesti tuul tõusis, kusjuures väga huvitav oli see, et tugevamamad puhangud olid just kalda ääres. Seetõttu sai kohe peale kaldastarti jalad aasadesse topitud ja kaks korda pumbatud ning oligi glissis. Lainet aga hüppamiskes praktiliselt polnud kuid kahe päkapikulaine vahel oli päris sile koht freestyle harjutamiseks. Poleks varem ette kujutanud Väänat freestyle kohana ehki olen kord näinud kuidas Robi lammutab alla lainet glissi pumbates mingeid switchis asju. Aga täna oli mul väga mõnus sellises soojas vees ja veel soojema õhu käes, päikese paistes, oma vulcanit aretada. Ja paar tükki tulid isegi välja lisaks veel mõned nipa-napa ja koba peale. Ja ka üks grubby katse oli mõnus vihisemine läbi õhu ja lõppes nagu ikka vee all. Erinevus Harkuga, kus tavaliselt grubbyt proovin, on siiski suur. Vesi oli täna nii selge, et sõites näeb ilusat liivast põhja ja ka vee all paistab läbi purje ilus sinine taevas ja pinnale tõustes ei aja sugugi köhima ega tatistama.
Tuul tõusis natuke veel mistõttu otsustasin oma väikese laua ka sel aastal esimest korda vette kasta. See oli aga viga. Ehki tuult glissamiseks jagus küll, ei tekkinud loodetud päkapikuveivamise lainet, isegi Tallinna poolsesse randa. Siiski tuju ei langenud oluliselt kuna suutsin väikese lauaga chopist teha väikeseid hüppeid, mis jäid pärast maandumist enamasti glissi. Samuti suutsin võtta kõrgust tiksudes ja ka poolglissis (Bonaire ässade eeskujul sõites mitte niivõrd uime kui reili peal). Ja vasaku halsi paudid tulid vist esmakordselt pea 100 % välja väikese lauaga. Jibed seevastu on aga kohutavad.
Kokkuvõttes jäi kehvadest tingimustest siiski väga mõnus tunne sisse mida isegi hiljem pühapäeval pumpamise ja pauditrenn ei suutnud ära rikkuda.