Päike paistab, ilm on soe.
Joodik jookseb ümber poe.
Poest saab saia, poest saab piima
aga joodik tahab viina. Isiklikult arvan, et ta jookseb ümber poe, sest kell on juba 20.00 läbi, või siis on volbripäev ja kell on 14.00. Mina küll joodik ei ole aga kirgliku õllesõbrana on mul telefoni märkmikus kõik olulised kuupäevad ja kellaajad alarmiga märgitud. Aga Pennyl vist ei ole, sest tema avastas Volbripäeval kell 15.00 et jääb vist kaineks. Sellest jubedusest suutsin teda siiski päästa organiseerides vajalikud veinipudelid kohale Järvamaalt. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Seega päike oli soe ja tuul puhus Harku järvel kohe kalda eest esimeste meetritega glissi. Viimasest korrast oli mul pool aastat möödas ja rõõmuga märkasin, et olulist tagasilangust vähemalt freestyles pole tekkinud. Eks nullist allapoole ongi raske kukkuda. Aga selle tunni jooksul, mis Harku kohta isegi suhteliselt pidevalt puhus, kobistasin paar vulcanit ära ja ka mõnel grubby katsel tundsin jälle seda mõnusat karuselli tunnet. Vesi on Harkus juba väga soe ja surfaritel oli kõigil naeratus näol. Seda kuni kaldale minukuni kus üks kalamees oli häiritud surfarite vetteminekust ilmselt siis heas kalakohas, seega ta kutsus kohale politsei. Politseinikud olid aga väga meeldivad inimesed ja piirdusid hoiatusega ehki oleksid võinud ju trahvi teha kuna parkisime jalakäijate teel. Ka sellest kalamehest saan ühest küljest aru aga millegipärast tuli veel üks lasteaias õpitud ilmateemaline luuletus meelde:
Solntse svetit prjamo v glaz
djadja Kolja ...