Taas tuttav tee, lained suuremad. Rigasin 5,7 ja panin soojenduseks Skate-i, sest tundus võimatu nendest koletistest üle saada tiksudes. Ilmselt õieti tegin, sest välja minnes sai korralikult hüpata. Kuigi ltd Skate on kergem kui Goya on kõrgelt asju tehes tunne, et vead paksu tagumikku läbi õhu endale järgi. Sellest hoolimatta tulid esimesed kolm "eturolli" peaaegu täiuslikud. Kuna aga magusad lained nõudsid nendel tantsimist vahetasin Goya vastu.
Soomlastest oli täis eliit kohal Albumbysist Naali, Takala ja Peke ning ilmselt soome parim mees FIN 1 - Mikko Merve, kes minuteada elab enamuse ajast Kanaaridel. Nende back-id ja kõrged loop-id olid küllaltki kaasatõmbavad.
Huvitav oli see, et kuna oli lõuna tuul, sõideti alates ranna keskosast kuni põhjapoolsema rannani välja. Krüssasin isegi keskele ja ilmselt tegin oma elu waveride, 2,5-3 meetrisest mürakast, mis ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Puhas side shore ja laine esine siledus.
Ja nagu korralikule Väänale kohane, lõhuti mast, puri, laud ja nii mõnegi mehe kannatus. Viimasel pooltunnil, kui minu jõud raugema hakkas, sai isegi pesumasinas jamatud. Ja pikalt muide. Aga naeratus oli mul näol, sest hea oli meenutada aegu, kus see oli hirmus hirmus tundunud.
Kokkuvõttes fantastiline päev, mis ei unune oma miinustega, milleks osutus jällegi puhanguline tuul ja plussiks mega tingimused ja seltskond.