3-nda Hommikul maabusime laevaga Kapelskäris. Mina, Liis, Tõnu ja Erki. 650 km ja olime kohal "surfers paradise"-s.
Koht kujutas endast lahesoppi, mis avatud läänetuulele. Lahe sopis liivarand, kus toimusid freestyle ja kite võistlused. Pidi olema kõva wave spot NW tuulega, mis ka esimesel päeval puhus, aga nõrgalt. Kaks suhtsuurt kämpingut koos mökkide, telgi- ja
vagunelamukohtadega, mis nädalalõpuks täitusid rahvaga. Ja muidugi kõige ägedam koha omapära oli raudtee, mis kämpingu aia tagant läbi läks. Äge sellepoolest, et rongiliiklus oli tihe ja iga rong lasi kaks korda tugevat sireeni, alates kella 6:00-st kuni 23:00-ni, nii et kogu laht kajas. Kõikjal rootsilipud, Saabid, Volvod ja ei ühtegi ingliskeelset silti.
Esimesel kahel päeval ma vette ei jõudnud, kuna tuul oli üle maa ja 6-esega rungata ei viitsinud. Surfi asemel otsustasime adrenaliini saada Göteborgi lõbustuspargis. Ja seda me ka saime, puidust ehitatud ameerikamägedel sai täitsa toreda elamuse.
Kolmandal päeval toimus ka lõpuks freetyle võistlus, küllaltki puhangulise ja nõrga tuule oludes. Tehti kõike: swazesid, grubbysid, spock 540-neid jne. Enamasti sõideti 6,5-7,2 purjede ja 110L-ste laudadega. Kuulsustest olid kohale tulnud Pete Cabrinha, Josh Stone ja Lars Petersen, kes ka võistles. Üllatas Larsi kindlus ja võistlustarkus, kuigi tema parimaks trikiks jäi grubby. Stone läks vette peale võistlusi, temale omase väikse lauaga, kuigi tuult eriti polnud (84L) Tegi oma skipperid ja spockid ära ja rääkis mikrofonis kui tore siin on ja et ammu on tahtnud siia tulla (sama jutt mis igal pool) Goya ilmselt otsustas Maui-le jääda, sest teda, me ei näinud kordagi. Võistlused toimusid vägagi mittetavalises vormis, nimelt nn. supersession, kus heati lasti korraga umbes10-15 sõijat ja edasi sai vist viis. Oleks ise osa võtnud, poleks mõhkugi aru saanud, sest kõik jutt oli rootsi keeles. Isegi üks dominikaanist pärit must kutt, kes resideerunud koha peal juba aasta pani segast sõites kõik heatid kaasa.
Tänu heale seltskonnale ei hakanud kordagi igav, kaardipõrgu töötas õhtuti täiega, õppisin selgeks rohkem mänge kui kogu elu ajal kokku.
Laupäeval andis Juss mulle oma race kamsid proovida. ÄGE !!! 12,5 puri tuleks ikkagi ära keelata Kuna ma füüsiliselt lihtsalt ei jõudnud ja teise inimese kallist kama ei tahtnud jalaga taguda, sõitsin parema halsi ilma, et camid ümber pöörduks.
Viimasel päeval lõpuks puhus normaalne tuul, puhanguti 10 m/s, aga kuna tuli üle maa, sai ikkagi 6-ne puri pandud. Oh seda soolast vett ja põrgulikku choppi!! Vahepeal tundus, et laud põrub ristlainetuses kaheks tükiks. Läksime Tõnu ja Erki-ga sõitma. Proovisime loopi parandada, lastes esimest kätt rohkem lahti, aga eriti paremaks ei saanud. Tänu soolasele veele, slaidis laud tagurpidi hulga kergemini, kui eestivetes. Raske oli grubbyt harjutada, sest tänu kartulipõllu taolisele lainetusele oli võimatu alla tuult lastes kiirust säilitada.
Musi-ga sooritatud rattamatk Varbergi kindlusesse oli mõnus lõõgastus ja ilus kogemus. Kella kolme paiku vaatasime veel freestyle motocrossi esinemise ära ja alustasime kimamist sadama poole. Laevas totaalne kaardipõrgu ja kolmekümne ühekroonisega mängu leiutamine ning rootsilaud lõpetasid meie meeldiva Rootsi reisi.
Vaata videot 20 MB