Kolisime täna siis kohe sinna, kus on ristnastiilis laine.
Kohalejõudes oli kõik veel väike aga sunsetikaoslainet polnud  vaid ilusad liinid.
Smuugeldasime kohalikus kohvikus kalamari sisse ja kobisime vette, millest aga midagi head
ei tuld, sest mõõn killis kõik lained kaheks - eellaineks ja põhilaineks ja kokkuvõttes kobisime välja.

Nu Juss ka kohal ja peksime kohe vette.
algul panin ikka 4,7, aga ei tuld asja sellest loost.
Ja läks paika ka see külmaveehoiatus, sest kui mina kaldale kobisin oli Juss juba auto ventikaga kuumaks ajand ja ikka lõdises seal.
Sõiduilm oli selline nii ja naa, nagu ikka kui päike kukkus, oli rahvas lännu ja sai juba enamvähem sette kätte.

Päev kus kõik loksus kokku.
Tuult oli nii, et väljaminnes oli nipanapa püstiseimsine võimalik, vahest sai kiirelt tiksuda.
Otsustasin proovida uut lainesõidu taktikat.

Te ju kõik teate mis on rafineeritud rapsiõli.
Nii, nüüd õppisin ühelt oma tiimikaaslaselt lainesõidu Sunseti moodi.
Ma nimetan selle - " Taffineerimiseks"
See kujutab endast:
1. Suure laine valik kaugel.
2. Esimene kiirendus bottomisse ja purje öra pannes " midatraversateeb " vaade
3. Olukorra hindamine ja sööstmine täiskäigul bottomisse nii madalal kui saab.
4. Veel üks bottom ja cutback
5. Nillida kohta aerieliks, aga mitte liiga ahnetlt... ja siis ariel selline - " tänasurfan-kargudhiljem" mis kujutab endast kõrget arieli, nii et põhirõhk et tagumine jalg püsiks aasas, maanudes laine harjale, et kips poleks kindel.
Ja kõik töötas, väljasaamine oli mõnus närvikõdi, sest võis lõppeda väga halvasti 4m se ees.
Õppisin ka kamadega duckdive tegema, mis on nina suunamisel laine suunas lõpeb väga ruttu.
Veelkord - Sunseti parim laine oli minul täna.

Peale pikka ülilahedat päeva Liisiga lõunas, Constantia Glen veinikas, hülgesaarel ja tõeliselt sooja järvevetes ujumas, jõudsime just õhtuvalguses kodumaiia.
Kiire kõne IT maiia ja Taavi ning Jaan olidki juba meie maja ees, auto laetud kamaga. Eriti ei lootnud vette saada täna ja seda magusam see sessioon oli.
Vesi külm kui põrgus aga tuult jagus nipanapa 4,7 le, kohati liinid algasid juba kaugemat ja nüüd targemana hakkasi njuba merel nendega ruigama.
Oh see ajastus on siin ikka kõik, nii väljaminnes kui sissetulles, mingi sajandiksekund hiljaks ja... ujud... kui hästi läheb

Ja nii me siis seal tegutsesime, päike oli ammu juba loojund ja rannas valgustas tönavalatern kui Taavi hõiskas must ookeani avaruste pimedusse liikudes " üks laine veel..."

Uuuu päev maailma ilusaimas rannas Diaz Beachil.
Liisi ja Taaviga, kõnnak ülemägede ja rannanäks ja naps.
Tagasiteel Whitsands, kus olid segased meeleolud - tõus oli tulemas ja osad nokkisid kaldal.
Vette jõudes oligi imelik, tuul oli auklik ja laine kaootiline nagu ka selle lahe põhi, huvitav kuidas see parema halsiga liine toodab :S
Kohal siis superPWAkribu Traversa, kelle närvid olid niiläbi, et ta lasi kohe kaks suitsu jutti, ka uus JP/Pryde lendur - Jules Dennel.
Ma ei uskunud, et Sunloteriiast saab hullemat ilma olla aga no... see Whit oli halb.
Algul pold tuult siis laksas nii et 3,3 le oli hetkedel, laine oli hea suur vaid taga... ja ojaa seal Taavi ka natsa ahneks läks... kui olen selle otsa installinud oma peale
kust laadida mälupilte siis panen siia päeviku juurde, seniks uskuge - see oli suur  - see oli kole, aga minutipärast laine alt väljudes oli Taavinägu nalja täis

Lokoneegrite - Jaan ja Taavi on nende nimed, veenmiseks pidin ikka vaeva nägema.
Vesi ei ole nende sõber, pigem ikka töö ja rattasõit - tõelised eestimaalased.
Sinna randa on mingi ala 100 km ja kuna täna tuul oli kõva juba ennustuses, siis tuleb minna põhjapoole, tuulest ette.
Ja oo halleluujah, nagu siin tv-s iga pühap Gospel Classic tv saates hüütakse - mida laineliini.
Ja.. no mida veetemperatuuri. Vette kõndides oma natsa ülepõlvekalipsoga kuulsin rannast nerupahvakuid... arvasin et naeravad Taavi kiivrit.
No ja oli külm ja olid liinid, nagu peabki olema, ei mingit Sunloteriiat.
Jah vesi kolm kraadi külmem kui Sunloteriias, aga no loogiline kõik.
Merele, vahest tiksudes kuna olime Kapplinnast kaasa võtnud vaid väiksed kolad, sest seal puhus selline 3,0 ilm.
Mina siis 4,2 ja 75, Taavi 3,7 ja 78 ja Jaani 3,6ja 74TabouQuad.
Rulli ja sulli, no küll see oli magus...ja valus, sest vesi oli ala 10C.
Liinidemäng oli ikka nii nauditav, kuigi meil olid teiste spradfurstide arvates väiksed purjed ( saksakunnid olid 5,3-4,7)
Oiii kui pauk siis linnas oleme siin tagasi.
Kohalesõit ala tund, allatuult.

Päeval Liisiga käisime päikesevannides Bigbays. Nii mõnigi nillis juba päeval seal vees, sest tuul oli juba hommikust olemas.
Meie veetunnid algasid alles õhtul kui õnnestus Taavi ikka vette vedada. Lohutav oli see, et tiimmeit Taff inaff oli nõus meid Liisiga assisteerima BB-s.
Päev läbi puhunud tuul oli ikka isu tekitanud ja ka prod olid siin- Bubble, vabastiilimehed- Steven, Rowe ja Mattisek.
Selline fullpowerilm, sisseelamiseks paras, sest bays on vesi soojem ala 2 kraadi, huvitav et eestis neid kraadivahesid ei taju niitäpselt.
Liis tubli ja hea tegi pilti ka meist seal veetolmus
Stevenil oli lahe omalaadne pushloop.

Kõik nii nagu see driimkohalejõudmine toimuma peaks, isegi parem !
Kuigi maandumised Johanneselinna ja Kapplinna olid ikka nagu Liblekõnnak laupäevaõhtul, oli kõik edasine magus.
Kohe lennujaamas olid vastas kaks neegrit oma autoga, kes viisid meid meie autorenti ja ka maiia, üks neist aitas isegi minu kamakotid supergaraazi.
Jalaaasad peale uimed alla ja veeäärde...
nu ja oligi ilm olemas, nalajakas on see Sunsetisõit, tönasest kutsun seda kohta Sunlorteriia.
Mingi hetk oli flät ja siis oli selline korralik rull mille all oli suht palju aega nokkida poomi või juukseid sättida.
Ostsin viimasel hetkel 4/3 kalipso aga kel pole siis 5/4/3 on täiesti ok, kuna mu kalipso on see matuke ülepõlve siis sain ikka päris palju "nõgest" forwardiga.
nimelt see veeke on siin ikka ulmekülm ja esimest aastat siin paljajalu sõites on mingi hetk--- juulikuu NE -ga Pirtal - õhk 25 vesi 12C.
OK mis siin ikka pikka juttu, sai omad asjad ära tehtud, isegi aeriali sai julgetud mis siin võib eriti halvasti lõppeda.
Väljaminnes oli kaks hüppekamurdu ka soolas, ei teagi kuidas ma neist pääsesin. Nimelt see Sunloteriia laine murdub nii kiiresti, et väljaminnes hõppamiseks parimat
hetke tabada on üliraske. Ja nii saigi sinna kulpi laksatud, nagu tavaliselt kohe tagumine jalg välja ja kogu kehaga esijala peale rulli... trillalaa aitab kaa.