Seekord Mardiga jälle kribinal-krabinal 10.30-sele praamile.
Meeldivalt surfirahvarohke õhustik, kõik suundusid veel viimast lainet võtma
sellelt aastalt. Henry Himma soojendas meid veel oma Canary-jutustustega ja
olemine läks veelgi soojemaks ja kärsitus ronis seekord hinge kuidagi eriti
sügavalt. Kuigi prognoos ei lubanud teab-mis litrit, oli kohalesaabudes pilt
suht ilus. Laine oli päris kena ja tuult pidi päevapeale veelgi tõstma. Rigasin
3,7m2, lootuses et kohe varsti ei pea hakkama väiksemat rigama. Algul isegi
tekkis see tunne, et hakkab lolliks minema ja pillub kama õhus ja vees. Kuid
peagi rahunes hoopis vähemaks ja enamus aja oli ikka pisut rabe ja vähe seda
tuulekest. Hüpetest ei tulnud seekord suuremat midagi välja, weivata oli
see-eest väga soft, sest kaldaäärses lainesektoris oli tuuleauk, mis lubas
purje vahepeal sootuks unustada ja lasta end lainest kanda. Ümber-rigada ja väärtuslikku
aega raisata ei raatsinud kuidagi,
seepärast olin rahul ka suurema laualitraaziga, mis kompenseeris nii mõnegi
defitsiidi. Mõnusalt elav traffic oli
merel ja kõik tundusid suht easy`lt võtvat.
Ja tundus lõppeks, et ongi nüüd kõik, selleks „2011. Aasta“ korraks. Kokkuvõtvalt
võib öelda, et kondid terved, kamad kõik terved, skilli natsa juures ja sõbrad kah
terved. Lõpp ilus, kõik ilus!