Ja ennustust põhimõtteliselt polnud
Mina pole sel aastal head ristnat saanud veel. Senini ainult selline kamavaht olnud.
Kole viimasele hetkele jäi otsustamine ja nii me vurasimegi juba laup õhtul kohale.
Liis usaldas "prügisorteerija" mulle kaasa ja ise kahjuks koju. 20:00 praamile .
Tartuküla uhke ja hea võttis meid vastu ja mina surusin pea padjale juba 00:00 et hommikuks valma olla.
Äratus oli 9 ks aga 8 oli uni läinu, sest puud kohisesid. Peale kümmet olime juba vees, no küll oli laulupidu.
Uskumatu aga kogu see kamp oli lahe ja kellegagi ei tekkinud probleeme, naeratavad näod tulid igalpool vastu,
isegi kui ma oma kaameraga filmimiseks kellegagi lainel kaasa sõitsin ja ta kukkuma sundisin (kogemata)
ei saanud ma kolaka poolegi.
Algul 4,7 siis kohe 5,3 ja nii jäigi, sest tahtsin kindlasti valida oma soovi järgi laineid ja kohti kust hüpata.
Ja laine kerkis. Kerkis. Selle 8-9m/s kohta ikka kolehea. Lained olid kuidagi teistmoodi ja ranna osas ka asetsesid
teisiti kui tavaliselt. Aga dilemma oli koguaeg kas vasakul või paremal. Vasakul olid ikka kummalisel kombel
suured aga minu loogikavastased. Kõike sai. Hpped olid minu puhul nutused. Pole hullu peaasi et tunne hea.
Väiksevarba sain kipsi vist ja üleüldse on paljajalu ristnas ikka päris rets. Tagasitee kulges Tony Stenni ja Chrisi
heate lives jälgides ehh elagu IT planeet eesti.
Kahju kõigist kes ilma jäid.