Kui me neljakesi kell 13:30 Ristnasse jõudsime oli tuul juba puhuma hakanud...mida pold oli aga laine.
Ootasime. Mõtlesime elu järgi ja osad meist praamide graafikust.
Mina ootsain ära Cris Browni muusikaloo, mida skyplussi dj lubas ja kobisin siiski vette... oli "minu" ilm
Algul 5,3, poole tunnipärast kobisin välja ja 4,7. Lainekesekene ka kerkis silmnähtavalt ja varsti olimegi
kõik vees.
Ai kift, nagu polaaröö ainult soe. Päike langes madalalt kaldale ja Paabu Surfiparadiisi kõrkjad ja sügiseselt
kuivanud rohul peegeldus ilus punakaspruun valgus. Kõike sai teha...edasitagasihüppeid ja näoga purje
maanudtud pushikatseid. Erno üritas ikka ja jälle, kuid edutult mulle otsa hüpata - aga kaadrid sain head.
Varsti oli ikka väga pime ja siis... tuli valgus... nagu koristaja, kes vilgutab tuledega enne "klubi" sulgemist.
Vesi oli sini-sini-sinine ja läbipaistev...mis avaldas nende koledate kivimürakate tegeliku koguse, mis
veepinna all vaikides jälgisid meie sõitu.
Kokku umbes 2h ja kõigil olid näod naerul. Täh