Väga lahe, et meid kutsuti taaskord lõunanaabrite juurde lainesõiduvõistlusele.
Koos värskelt kuuajaselt tripilt saabunud Tony, mina ja Liis, kes juba kogenud wavekohtunik ning Erno.
Kohale juba eelneval õhtul ja hommikuks olime väljapuhanud olekus valmis kõigeks.
Ennustus oli 20,3 ja vihm ning kõik tundus nagu dejavu, 2008 aasta lätivõistlusega, kus tuul liiga maalt ja varsti kolime Liepajasse.
Aga keeras tuul ja hakkas puhuma..korralikult. mina panin kokku 3,3 Manicu ja 3,7 ja uued twinnid 86 ja 72.
3,7 ga käisin vaid korra ja ülejäänud päeva vangerdasin laudadega, algul 86 siis 72, mis lõpuheatide paiku oli kõik ikka väga suur kama.
Kolm neli bäkki sai heatides ära kobistatud, päeva nael oli muidugi tabletop mida lihtsalt pidi tegema heatis, kuna süsteem selline.
Nii ma siis heitsingi oma elu esimese tabletopi... väga lahe, imelik et enne pole kunagi viitsind seda proovida
Tabelisüsteem oli dingle elimination millest ei saanud mitte keegi mitte midagi aru.
Päeva kurvim hetk oli see et Tutanis murdis masti heatis ja no keegi faking ei läinud talle uusi asju viima, me Kaasikuga ka nihelesime,
aga kuna meie omavaheline heat oli järgmine siis ei saanud me pooleks tunniks sinna vette minna ujuma.
No eriti nukker, et oma kaasmaalased vaatasid ka muiates juhtunut ja ei tõtanud abistama. NÕME.
Aga juhtub. Nii oligi meie põhikonkurent kahjuks väljas. Poolfinaalides oli selge, et esikolmik koosneb eestlastest.
Pinge maas ja Kaasikuga heat oli juba selline joyride, tuul oli nii raju et bäkki ei suutnud küll kuidagi välja imeda ja kartuleid tulest ei toonud ka
tuubli proovimine. Finaali ajal ei osanudki enam tuuletugevust arvata, nagu lainest lendu tõusid viis lift neljandale ja siis horisontaalis allatuult.

Loodame et meid kutsutakse teinekordki

Aitäh SurfPRO tiimile korralduse eest ja Marisele kutsumise.

Tutanise pildid

Noo tööinimeste nädalavahetus.
2011 kamade ootuses sai hommikul Twinn 86 headesse kätesse üle antud.
Seega siis on mu ainuke laud 72 Twinn. JA seega randa jõudes panin 5,3, sest trend oli kukkuv.
Supervalik. Esimesed 45 min oli üldse lux. Powerit tiba üle aga hea ja laine super.
Sai siis natuke pushi keerutatud, millest esimene kohe kõvasti üle läks, ilmselt jäi esimene käsi liiga sirgeks...

Aga ei saand ju alla anda..igatahes täna jäi maanudmata.
Back oli enamvähem...kõrged tulid korgitserid ehk sügavale vette ja mõned jäid seetõttu välja õngitsemata,
ehk siis poomini vees aga lauda pinnale ei saanud. Lainet sõita oli paar korda ok, ilmselt on peas kinni.
Varsti kukkus tuul nii et seal kaugel paremal kus kollid, uppusin oma lauaga ja tekkis mõte et kamad ilmselt
lännud ja kojuujumine.
Aga ka sport ei jäänud tegemata - kaldale kobides lainelaud ikka soojaks ja vette.
30 min ujusin ja kui atrvasin et see ei lõppegi sai naru, et olin vasakule kanudnud ja see sõnnikuvedelik mis haises ja
maitses halvasti ei lõpegi ära.

2 lainet ja kaldale,sest ok lainelaualaine oli vaid kaugel ja keskel.. ma ei ole Indrek Sei et sinnani jõuda
Kokkuvõttes superilm, laine ja tuul Augusti kohta..kurss oli ka super Vääna

Ha isegi Vaaraku saime kohale meelitatud Tartust.
No esimene koht siis Randvere imespott- kohe Muuga sadama kõrval. No super.
Kobisin 5,3 ja 86 twinniga peale. Ei tea mida ma mõtlesin.  Dead-on-on-onshore ja 8 m/s .
Välja, ootasime Taaviga Alari ära ja Rohuneeme, kus keegi "suhtheavõibollatõlkeskadumaläinud" Ivar oli
teatanud Reele et on väga hea, laine suhtes sideshore ja sõidetakse viiestega.
No seda sideshori juttu ei usu ma teatud kohtade iseloomustusena juba ammu, eriti peale seda läti Pavilosta sideshore juttu.
Aga tuuletugevus andis lootust. Andsin Alarile oma 400 se masti ja seega jäi mul üle vaid 5,7 panna, mis oligi hea.
No 10 min üritasin seal ees ÄKKI leida mingi koha kust saaks hüpata ja siis loobusin.
Raske otsus aga läksin Vaaraku eestvedamisel flätile vabastiili tegema.
Ja oligi superotsus. Twinniga sai klassikalised asjad kõik ära teha..midagi uut muidugi ei saanud sebida sest veivikas on veivikas.
Vesi oli muidugi überblingen külm.
Tehtud..... ei kujutagi Kuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea nüüd mingi Ristnapäev võib tunduda.

No jäime praamist maha Taaviga
Ja kuna Fanatic on nii hea müügiartikkel, siis on ka minu Skate omale uue hea omaniku leidnud, nii et  täna siis oli mu suurim 86 NewWave Twin.
Millegipärast oli ajusopis mälestusi rohuneemest, kus sai hüpata ja särkivärki.
No nii see täna ei olnud. Vääääga vägisi sain natuke vastutuult hüpata ja paremaga selga peksta forwardiga.
Pidasime Taaviga üle kahe tunni vastu.
Andres tuli peale ja läksid Heinoga flätile, kuhu minul veivikaga asja polnud.
Õudsalt auklik ja soe ilm.
Äkki homme juba Skatega.

Kuidagi kummaline ennustus oli, aga Taaviga me seal praamis järsku ennast avastasime Kaljoga koos kohvi joomas 12:30 sel praamil.
Kohale jõudes avastasime, et me polegi ainsad vaid kamp kokku kujunes suht arvestatavaks. Roland oli koos Eikiga ja veoivas suht lahedalt.
Kuna soomlastel on ilmselt alates reedest mingi pidu olnud, igatahes nende 3m laineennustust oli juba kolmandat päeva üleval.
Puhus suht lõunast ja  laine väike väike vasakul.
Kuna minul on käsil oma aju petmine ja pushloopi tegema panemine, siis võtsin Skate, et saaks ikka kiirust enne laineid.
See pushivärk on naljakas jah, et on levinud arusaam ja veendumus, et kes teeb pushi see bäkki hästi  ei tee.
Ei tea kas kartes oma bäkki ära rikkuda või on küsimus hoopis selles, et push käib vastikult kiirelt ja bäkk on mõnus rahulik... ei teagi.
Igatahes kui 2008 jaanuaris sai LAV i mindud , pidin alustama selle õpingutega
Siiani polnud algust teinud..kord kärss kärnas, siis maa külmand.
Täna siis avasin lõpuks skoori. Esimene läks klassikaliselt. Teine mittevalusalt ja kolmas juba lauale, ainult puri jäi sinna samma stoppasendisse.
Peab esikäe tööle saama.
Aga noh... arvestades kuidas tavaliselt juhtub, kui midagi hakkab tulema, siis üks kuu aega on plekki.
Kokku ala 3H ja 1 uim.

Peale Maratoni sai Ingvariga natuke plaani peetud, et murda või tõestada see Aegna ulmelaine jutt.
Kuna asja ei tahtnud keeruliseks teha, koostasime plaani, nii et olime iseenda peremehed, ehk ei sõltunud mingist transpordivahendist.
Autoga Rohuneeme ja  ja siis laud kaenlasse.
Randa pidi kobistasime mööda Lennunaise keelatud ja valvatud maast, siis ujusime üle lahe Kräsulile ja kohe üle järgmise lahe Aegnale.
Vesi superlux. Aegnal võttsi meid vastu mingi loco, kellel ühes käes eviani pudel ja teises kolm lehte tablettidega.

Sadamas siis esimese seti saimegi lubatud kellaajal.

Sain isegi püsti, kuigi väga ulmeliselt terav see polnud. Sel hetkel tunuds et sadamast lääne poole on parem sett ja järgmise laevani "uudistasime" ringi ja teoretiseerisime KUI suur see sett nüüd tuleb
Tegime ära ka põhjatesti, mille käigus ilmnes et laine murdumise põhjuseks on suured kivilahmakad kogu selles regioonis.

Järgm sett siis tuli..paari tunni pärast. Kusjuures vahe on suur kas laev tuleb sisse või välja ja ilmnes, et vist parim koht saarel on siiski läänerannik.
Seda siis tsekime järgmisel tripil, kuhu peaks korralikult süüa kaasa võtma ja magamisekotid, et äratuse peale õigel ajal platsis olla
Koju saime imeliselt, eilse Aegna Maratoni võitja Matti ja tema naise Kateriine Miku paadi sabas.
Juhuuu.

Maraton siis.
Sõitsin oma 5,7 Manicu ja Fanatic SUP ga. Ega purje ja supi koostööga igasugu svertaparaatide vastu ei saa, aga kuna ma ikka terve väikse raja pikkuse pumpasin, tuli nii mõnigi koht tagasi. Kokku vist 6 või 5 väiksel ringil.
Kuni kuulimunani oli lõbus, sest  Ottoga sai hangloositud ja mulisetud, peale seda tagasitee oli puhas sport.

Ristna pisaraid ei salli.
Reede õhtul karm salsa-värskeõhupidu, kuid siiski ok ajal magama, sest prognoos oli pigem päeva esimeses pooles.
5:55 taoti autoaknale ja Ree ajas ülesse, kuna tema just nüüd tahab vette minna, sest kohe kukub tuul ära.
Ma ei lasknud end sellest heidutada, vahest kui külge keerasin silmasin aknast välja, kus kaks venda lainet võtsid või hüppasid.
Tuulevuhin ja lainekohin ei lasknud magada ja nii saigi juba 9;30 vette kobitud.
No oli ikka mõnus ilm küll, laine aina kasvas ja tekkis selline hilissügise tunne, sest rull oli ikka ilus.
Imelik oli see, et laine alla ei jäänud ja kamasid ei kaotanud kordagi. Imelik.
Natukesekese sain paremaks ajastust ja julgust minna sinna vertikaalinurka, isegi kui oli hilja.
Pushiteema on ikka võõras, ühe keerasin, aga see jäi üleval liiga seisma ja tulin kou kola otsa, esimene jalg aasas.
Natuke sai ka erinevaid peakaamera asju testitud. Mingi hetk hakkas aga närv mustaks minema, sest jõud hakkas raugema,
kuid tuul ega laine ei tahtnud ega tahtnud ära lõppeda. Täna olin esimest korda vees Aeroni carbonpoomiga, no küll see on alles jäik pulk.
Kogu taglas oleks nagu ühest tükist valatud. Kummaline oli ainult poomiotsa naksumine, nagu naudiks see samuti mõnusat ilma
Aitäh kõigile, kes seda jagasid.

PILDID sellest päevast