Väga lahe, et meid kutsuti taaskord lõunanaabrite juurde lainesõiduvõistlusele. Koos värskelt kuuajaselt tripilt saabunud Tony, mina ja Liis, kes juba kogenud wavekohtunik ning Erno. Kohale juba eelneval õhtul ja hommikuks olime väljapuhanud olekus valmis kõigeks. Ennustus oli 20,3 ja vihm ning kõik tundus nagu dejavu, 2008 aasta lätivõistlusega, kus tuul liiga maalt ja varsti kolime Liepajasse. Aga keeras tuul ja hakkas puhuma..korralikult. mina panin kokku 3,3 Manicu ja 3,7 ja uued twinnid 86 ja 72. 3,7 ga käisin vaid korra ja ülejäänud päeva vangerdasin laudadega, algul 86 siis 72, mis lõpuheatide paiku oli kõik ikka väga suur kama. Kolm neli bäkki sai heatides ära kobistatud, päeva nael oli muidugi tabletop mida lihtsalt pidi tegema heatis, kuna süsteem selline. Nii ma siis heitsingi oma elu esimese tabletopi... väga lahe, imelik et enne pole kunagi viitsind seda proovida Tabelisüsteem oli dingle elimination millest ei saanud mitte keegi mitte midagi aru. Päeva kurvim hetk oli see et Tutanis murdis masti heatis ja no keegi faking ei läinud talle uusi asju viima, me Kaasikuga ka nihelesime, aga kuna meie omavaheline heat oli järgmine siis ei saanud me pooleks tunniks sinna vette minna ujuma. No eriti nukker, et oma kaasmaalased vaatasid ka muiates juhtunut ja ei tõtanud abistama. NÕME. Aga juhtub. Nii oligi meie põhikonkurent kahjuks väljas. Poolfinaalides oli selge, et esikolmik koosneb eestlastest. Pinge maas ja Kaasikuga heat oli juba selline joyride, tuul oli nii raju et bäkki ei suutnud küll kuidagi välja imeda ja kartuleid tulest ei toonud ka tuubli proovimine. Finaali ajal ei osanudki enam tuuletugevust arvata, nagu lainest lendu tõusid viis lift neljandale ja siis horisontaalis allatuult.
Loodame et meid kutsutakse teinekordki
Aitäh SurfPRO tiimile korralduse eest ja Marisele kutsumise.