Päris võimas oli! ...eriti siis,kui ühest kollist cutbacki tehes see "koll-codzilla" järsku nii äkki kokku kukkus ja mind jubedalt pulsseeruva jõuga endasse imes. Taglase rebis käest nagu oleks üritanud veoautot kinni pidada,tagumine jala-aas ei tahnud mu jalga loovutada,ja pesumasin oli peaaegu täiuslik,sest sama kinni kiilunud jalg aasas,keerutas-väänas nii põhjalikult,et jalg tuli kolinal liigesest välja. Ja seal pimedas vahus käis kohe mõte läbi pea:"Seesama õnnetu vasak põlv,mis mind juba aastaid vahelduva eduga alt veab,see ei paranegi vist iial enam?!" Ja kohe kerge paanika,sest valu juba sööstis ajurakkudesse,kuid siis mõtlesin kohe otsa,et: "...persse see jalg,ära ainult ära upu ja lase keha lõdvaks!",ning kukerpallitasin end kuidagi "loomulikku asendisse" seal laine all ja ...jälle käis "kolks",jalg läks nagu paika tagasi,ja tunda oli ainult seda kerget sidemete venitus valu,kuid ebamugavustunnet enam polnud. Rull hajus õrnaks vahuks ja silmad läksid kissi eredast päikesest,kui jubeda kergendusega õhku sain ahmima. Vaatsin enda ümber ja avastasin imestusega,millise tõsise vahemaa,sinna paremale poole lahe otsa, olin rullis läbinud.
Aga tundus,et läks õnneks,sest võrratu surf jätkus ja adrekat jätkus piisavalt,et venitus- valu ja hirmu järgmiste kollide ees leevendada. Kuid hüpetele sai ikka piirang peale pandud, Combat 3,7 oli mulle selleks ikka liig,mis liig (...miks ma saadanas ei suuda osta 3,3 ruudust purje,vist siis vaja jälle masti ja siis kohati poomi kah...?!") ja piirdusin ainult weivamisega ja muidu sooja-kauni päeva nautimisega. Erno ja Penny panid see-eest back`e päris südamest,ilus! Aga "Ei mina taha surma saada,ma sõidan niimodi,...tasakesi." Kuigi tahaks veel sellist päeva nautti veel sel soemal aal! Äkki antasse vjeel?