Oi kui hea! Juba Topusse sõit mööda Vana-haapsalu mnt-d oli nii mõnus. Ilm soe, päike paistab ja roheliste puude otsas siristavad linnud. Justkui polekski veel poolteist kuud tagasi lund sadanud! Ja kui kadakate vahelt merd piiludes, väikest jänest ja glissavaid surfareid nägin, läks meeleolu juba väga ülevaks. Robi tuli parajasti veest välja ja ütles, et kinnastel, sussidel ja mütsil pole enam mõtet. Nii oligi. Vesi oli täiesti ujumiskõlbulik juba, seega jätsin kollased kummikad ja mütsi autosse. Sussid jäid siiski jalga kuna mulle meeldib nendega sõita ja samuti ei maksa unustada Topu põhjamudas peituvaid okastraadi känkraid ning madalike ümbruses elutsevat eriti agressiivsete mürgiogalike parve! Pole siis ime, et need kajakad seal nii vihaselt inimesi ründavad, kui selliseid kalu söövad...
Continue reading "Topu - mõnus ja soe (v.a. ogalikud ja okastraat)"