Kuidagimoodi sai Penny mind kell 5.50 üles äratatud, kusjuures olin sunnitud eelmisel õhtul lisaks oma õlledele pool tema veini ära jooma. Kõva jalaga tagumikku peksmise tulemusena leidsin end 20 minutit hiljem rannast rigamast. Ise imestasin kõvasti - vana peer ja teen selliseid koerustükke. Küll Pennyl ka paari aasta pärast mõistus pähe tuleb ja radikuliit kimbutama hakkab.

No tänase päeva tahaks pigem maha vaikida aga kuna mu värskelt mootorivahetuse (ise tegin!) üleelanud surfimobiili nähti Vääna poole sõitmas, peab mõned read siiski kirja panema. Peale läksin tehnikarannast. Tuul oli side-off ja kohati pigem off kui side. Seega hirmus puhanguline. Lained olid aga väga ilusad. Nagu ka  lumelaviin on ilus vaadata kuskilt eemalt.

Ristnaga seoses meenub mulle tavaliselt seapraad, megapohmell ja kivid. Kuid sügavamal mälusoppides tuhnides, leidub mõndagi helget. Tuleb meelde noorus, Mait karkudega Vigri peal, esimesed veestardid Põhjalahest veel põhjapoolsemas lahes, kuuetunnine triibutamine koos Papa ja Kodresega Paabulahes. Natuke hilisemast minevikust leidub ka nii mõndagi head. Ükskord Tõnu ja Erki ja Kaljoga Paabulahes kui sai terve päev  sideshorega hüpata ja veivata