Sitt oli aga sõita sai.

Vaata videot 15 MB

 Head Vabariigi Aastapäeva! Oh Kuidas tahaks olla seal ja käia paraadil, tõsta pitsi Vabariigi auks ja hammustada seapraadi! Aga pean hoopis siin piinlema. Mul on kahe käe peale kolm sõrme, mis on ilma villideta. Poomist hoidsin täna hommikul, kui sai veel 5,7ga sõita, kinni sõrmeotsdega.

Tänase hommiku kohta ei ole mul mitte ühtki head sõna ütelda. Nii kõva tuult ja nii auklikku ei ole mina siin veel tundnud. Keskmisel eesti järvel on ka tuul stabiilsem. Nelikaks oli selgelt palju ja chop erakordselt rõve ja hakkas meenutama Pringit. Laguunis sees. Tshainikud olid ka hankinud väiksemad purjed ja rippusid nüüd silmad punnis peas hammastega poomi küljes.

Neljas sõidupäev oli mul ilusasti märkmepaberile kirjutatud kuid langes koristajate saagiks. Ei saa mina neist inimestest aru. Jäta neile jootraha lauale või mitte, pane don´t disturb silt uksele või ära pane, ikka on nad varsti peale hommikusööki platsis ja meie väikese toakese kraamimiseks kulub neil tunde ja tunde. Lisaks voldivad nad käterätikutest igasugu luigekesi ja südameid, mida asetavad voodi peale. Küllap peavad meid Robiga pededeks.

Vahepeal oli seitse päeva täielikku tuulevaikust. Kohutav. Lugesin raamatu läbi kahe esimese päevaga. Aja tapmiseks käisime ujumas ja maskiga sukeldumas, lasime vibu. Käisin tihti õlleretkedel linnas, et natukegi vaheldust saada. Kohutav. Toit on üksluine ja eriti enam isu ei ole. Õnneks on õlu. Aga muidu - kohutav.

No mis ma ikka kirjutan. Et panin jälle sada korda vulcanit ja ükski välja ei tulnud. Vot ei kirjuta. Tuult oli aga hommikul vähem, kui eelmistel päevadel. Meie olime aga termos nii kindlad, et ootasime juba rigatud kamadega rannas kui turistid alles hommikusööki lõpetasid. Kaks penskarit jalutasid mööda ja näitasid üles hämmastavat teadlikkust. Üks ütles teisele:"No, it is an old Skate". Kurat, ega ta nii vana ka ei ole! Ja teine osutas mu neljakahele:"Is that your biggest sail?" (Sel hetkel oli merel selline plekk nagu tavaliselt Võrtsu ääres võistluste ajal.) "It is enough", ütlesin mina. " Yeah, maybe later". Õigus oli nii minul kui temal.

Käed on rakkus, lihased valutavad ja tuul on oluliselt nõrgem kui eile. Tundub, et tuleb sukeldumine, päevitamine ja viiese purje õmblus ette võtta. Aga ei! Mingi kell 11 lülitatakse ventilaatorid sisse ja taaskord on nelikaks algul paras, hiljem kergelt overpoweris.

Kui keskmine kiirus on 800 km/h, siis osutub maailm väga väikeseks. Vahetult peale õhkutõusmist näeme ekraanilt oma asukohta. Võrtsjärv. Vaatan aknast alla ja peaaegu ,et paistab Marti järvele kelguplatsi puhtaks lükkamas. Edasi näitab GPS meile marsruuti järgmiselt: Võrtsjärv - Minsk - Tessaloniki - Marmara Meri - mingid Türgi nimed ala Tshiserik, Kisherik ja juba paistab Niiluse delta,